Mäng on lapse keel ja mänguasjad tema sõnad
Garry Landrethi mõtte järgi
Mänguteraapia on tõenduspõhine ja soe teraapiavorm, mis aitab lastel läbi neile loomupärase tegevuse – mängu – väljendada oma tunnetust, lahendada probleeme ja tulla toime emotsionaalsete raskustega.
Miks valida mänguteraapia?
Mäng on lapse jaoks loomulik eneseväljenduse ja õppimise viis
Emotsioonidega toimetulek
Aitab lapsel mõista ja ohutult väljendada tugevaid tundeid nagu viha, kurbus, hirm või ärevus.
Usalduse ja enesehinnangu kasv
Läbi eduelamuste mängus tugevneb lapse enesekindlus, eneseusk ja võime iseendaga paremini läbi saada.
Sotsiaalsed oskused
Arendab suhtlemist, empaatiavõimet ja konfliktide lahendamist, mis toetab last lasteaias, koolis ja kodus.
Traumade ja muutuste leevendamine
Toetab last rasketel perioodidel nagu kolimine, kooliminek, vanemate lahutus või lähedase kaotus.
Kuidas teraapiaprotsess toimub?
Eduka mänguteraapia aluseks on lapsevanema ja terapeudi tihe koostöö
Esmakohtumine lapsevanemaga
Enne lapsega teraapiaseansside alustamist toimub alati esmakohtumine lapse vanematega (ilma lapseta). See kohtumine on vajalik selleks, et rääkida avatult lapsest, tema hetkeolukorrast ja muredest. Koos lepitakse kokku mänguteraapia eesmärgid, seansside orienteeruv arv ja sobiv ajagraafik.
Mänguteraapia seansid lapsega
Seansid toimuvad spetsiaalselt sisustatud mänguteraapia toas. Laps kasutab mänguasju, liiva, savi ja loovvahendeid, et väljendada oma sisemaailma. Terapeut on lapsele toeks, pakkudes turvalist, hinnangutevaba ja toetavat keskkonda. Tavaliselt toimuvad seansid kord nädalas.
Lapsevanemaga vahekohtumine
Toimub pärast 6. mänguteraapia seanssi lapsega. Vahekohtumisel räägime lapse enesetundest ja senistest kohtumistest. Kuulan, mida oled lapsevanemana märganud, ning arutame koos, kuidas last kodus toetada ja teraapiaga edasi minna.
Tere, mina olen Katsi!
Minu nimi on Kairit Kiilu, aga minu väikesed sõbrad tunnevad mind Katsina. Olen pea 30 aasta töötanud pereõena ja teen seda ka täna. Laste ja perede kõrval olles olen õppinud, et vahel algab kõige olulisem lihtsalt sellest, et võtame aega ja kuulame.
Mänguterapeudina loon lapsele ruumi, kus ta saab olla täpselt tema ise. Kõike ei pea kohe sõnadesse panema — vahel räägib mäng rohkem kui pikk jutuajamine. Minu juures võib uurida, katsetada, rõõmustada ja pahandada. Võib ka vaikida. Mina olen kõrval, et kuulata, märgata ja toetada.
Oluliseks pean ka koostööd lapsevanemaga. Sina tunned oma last kõige paremini ning koos saame otsida viise, kuidas tal oleks kergem nii enda kui ka ümbritseva maailmaga toime tulla.
Iga laps on eriline ja igal lapsel on oma lugu, mida ta räägib läbi mängu.
Teenuste hinnad
Esmakohtumine
Lapsevanematega
- Kestus 45 minutit
- Kohtumine ilma lapseta
- Murede kaardistamine
- Teraapiaplaani koostamine
Mänguteraapia seanss
Lapsega
- Kestus 50 minutit
- Turvaline ja toetav kohtumine
- Tunnete ja murede väljendamine mängu kaudu
- Lapse vajadusi ja tempot arvestav lähenemine
Vahekohtumine
Lapsevanemaga
- Kestus 45 minutit
- Pärast 6. seanssi
- Vestlus lapse enesetundest ja senistest kohtumistest
- Praktilised nõuanded koju
Korduma kippuvad küsimused
Vastused peamistele küsimustele enne mänguteraapiaga alustamist
Mis vanuses lastele mänguteraapia sobib?
Mänguteraapia sobib eelkõige lastele vanuses 3–12 eluaastat. Selles vanuses on mäng lapse peamine loomulik suhtlus- ja väljenduskeel, mille kaudu saab turvaliselt käsitleda tundeid ja muresid, mida lapsel on veel raske sõnadesse panna.
Milliste murede korral tasub mänguteraapiasse pöörduda?
Mänguteraapia aitab last väga erinevate väljakutsete korral:
- Ärevus, hirmud ja unehäired: pinged lasteaias või koolis, eraldumisärevus, kohanemisraskused.
- Emotsioonide reguleerimine: sagedased vihahood, agressiivsus või vastupidi liigne tagasitõmbumine ja kurbus.
- Enesehinnang ja suhtlemine: madal enesekindlus, raskused sõprade leidmisel, koolitõrge.
- Suured elumuutused: vanemate lahutus, kolimine, kooliminek, lähedase kaotus või traumaatilised kogemused.
Miks toimub esmakohtumine lapsevanemaga ilma lapseta?
Esmakohtumisel saab lapsevanem rääkida täiesti vabalt ja avatult lapse arengust, hetkeolukorrast ning pere muredest ilma, et laps peaks tundma end ebamugavalt, "süüdi" või hinnatuna. See annab terapeudile tervikliku pildi ja aitab koos vanemaga seada teraapiale selged eesmärgid.
Kui pikk on tavaliselt teraapiaprotsess ja kui tihti toimuvad seansid?
Kohtumised toimuvad tavaliselt üks kord nädalas ning lapse seanss kestab 50 minutit. Teraapiaprotsessi pikkus sõltub lapse vajadustest ja tempost, kuid keskmiselt kestab see umbes 10–15 seanssi. Pärast 6. seanssi teeme lapsevanemaga vahekohtumise, et vaadata üle senised edusammud ja arutada edasist toetamist kodus.
Kuidas selgitada lapsele, kuhu ja miks me läheme?
Lapsele tasub rääkida rahulikult, loomulikult ja positiivselt: "Lähme Katsi juurde mängutuppa, kus on palju toredaid mänguasju ning saab mängida, joonistada ja meisterdada." Ei ole vaja öelda, et laps läheb "ravile" või et "temaga on midagi valesti" – mängutuba on lapse jaoks turvaline ja meeldiv koht.
Kus ja kuidas vastuvõtud toimuvad?
Vastuvõtud toimuvad eelneval broneerimisel kahes asukohas:
- Tartus: Teraapiahunt (Õpetaja 9)
- Võrus: Võru Tervisekeskus (Tartu tn 9)
Sobiva aja kokkuleppimiseks täida allpool olev kontaktivorm või kirjuta aadressile info@katsi.ee.
Võta ühendust ja broneeri aeg
Aja broneerimiseks või küsimuste korral täida vorm või kirjuta mulle e-posti teel. Esimese sammuna lepime kokku esmakohtumise lapsevanemaga.
Telefon
Vastuvõtukohad
Võru Tervisekeskus
Tartu tn 9, Võru
Teraapiahunt
Õpetaja 9, Tartu
Pane tähele: Lapsega teraapiaseansside alustamiseks on vajalik lapsevanemate kirjalik nõusolek, mis vormistatakse esmakohtumisel.
Kirjuta mulle
Soovid esmakohtumist või on sul küsimus? Kirjuta siia ja võtan sinuga ühendust.